Pärnu Postimehe artikkel – Õnne, rõõmu ja naudingu jahil: peavari ja toit on olemas, aga edasi?

1. apr. 2016

Õnne, rõõmu ja naudingu jahil: peavari ja toit on olemas, aga edasi?

Silja Joon

Eesti raamatumüüjad ja koolitajad on seda meelt, et huvi alternatiivravi, eneseabi- ja sisemise enesearengu teemade vastu on eestimaalaste seas uuel aastatuhandel tiivad saanud: kui turvaline peavari ja igapäevane toit on kindlustatud, siis asuvad inimesed otsima teid, kuidas elada veelgi õnnelikumat elu.

“Tähelepanu liigub tasapisi haigustelt, häiretelt ja kannatuste leevendamiselt sellele, mis muudab elu õnnelikuks ja rahuldustpakkuvaks. Teaduslikult uuritakse teemasid nagu õnn, rõõm ja nauding, tugevused ja anded ning töötatakse välja praktikaid, mis aitavad inimestel, peredel ja kogukondadel olla edukad, elujõulised ja õitsvad,” usub Muhust pärit Holistika Instituudi looja Marina Paula Eberth. “Kogu maailma liigub holistilise maailmakäsitluse suunas. Teaduslikud avastused on ammu tõestanud, et lisaks kehale on olemas meil energiakehad ja nähtamatu maailm, mida on võimalik tajuda. Kõik me tahame sellest osa saada,” pakub Lõuna-Eestis Metsamoorina tuntud koolitaja Irje Karjus. Endalt on hakatud küsima, mis on minu elu ülesanne, miks ma olen tulnud siia maailma ning miks ma kogen just sellist elu nagu see parasjagu on? Mis on minu x-faktor? Tervendajate poole pöördub järjest rohkem neid, kes otsivad lahendusi depressiooni, ärevushäirete, sotsiaalfoobiate ja soorituspinge tõttu. Lisaks füüsilisetele probleemidele on aktuaalsed ka erinevad suhteprobleemid ning sõltuvustest vabanemine.

Pole vaja lisadagi, et Harry Potteri lugude kõrval üles kasvanud põlvkonna jaoks pole nõiarohtude-võlukunstide maailm sugugi võõras, mille vasteks on tänapäevane eneseabi-teemaline kirjandus, põnevad kursused ja koolitused, mille eesmärk üks – ennast paremini tundma õppida ja elus edukam lapsevanem, abikaasa või spetsialist olla ning suuremat küllust ja rahulolu nautida.

Kõigeküllane raamatuturg

“Inimeste teadlikkus vaimsetest teemadest on kasvanud ja seeläbi ka vajalikkus selleteemaliste raamatute järgi,” tõdes raamatu- ja meelelahutuskaupluste keti Apollo kauaaegne raamatute ja trükiste kategooriajuht Marju Kirsipuu. Kõige nõutumad teosed on sellised, mis õpetavad, kuidas elada ja olla õnnelik. “Arvan, et inimesed vajavad suunda ja kindlust sellele, mis on õige ja mis vale. Inimesed soovivad lugeda ja teada põhjustest, kuidas olla õnnelik ja elada nii, et ise oled rahul. Samuti vajatakse teadmist, et ka mured võivad erinevatel inimestel sarnased olla ja nemad pole taolises olukorras üksi,” kirjeldas Kirsipuu.Kirsipuu tõdes, et keha ja hinge teemad muutusid eestlaste seas populaarseks 1990ndatel aastatel, kui ilmusid esimesed Luule Viilma „Ellujäämise õpetuse“ osad, mis haarati letilt ja millest tehti mitmeid trükke. Sama kuumad olid ka Gunnar Aarma erinevad raamatud.

Maailmas populaarsete selle valla tõlkeraamatute võidukäik ja suur menu ka Eestis on olnud pigem viimase kümnendi teema. Kirjastus Pilgrim on toonud eestlaste lugemislauale nii Rhonda Byrne’i kui ka Eckhart Tolle ülimenukad raamatud, mis on jõudnud miljonite inimesteni üle kogu maailma („Saladus“, „Siin ja praegu“ jpt). Näiteks 2015. aasta populaarseimad trükised olid selles vadlkonnas Katrin Saali Sauli „Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma“ ja „Suure Vanga 365 nõuannet“.Rahva Raamatu turundusjuht Airi Ilisson-Cruz märkis, et keha ja hinge teemade suurt populaarsust näitab ka erinevate raamatute laialdane valik, alates Hiina meditsiinist kuni spetsiifiliste kokaraamatuteni.  “Kindlasti mängib rolli ka ühiskondlik areng – kui peale iseseisvumist pöörati ehk paratamatult rohkem tähelepanu materiaalse poole tugevdamisele, siis täna otsitakse otseste materiaalsete küsimuste kõrval ehk rohkem ka rohkem tuge hingele, vaimule ja kehale,” pakkus Ilisson-Cruz. “Küllap on inimeste teadlikkus tänu meediale ja vabale internetile pidevalt kasvav. Inimesed aduvad ehk täna veidi enam kui varasematel aegadel, et mis nende heaolu igapäevaselt mõjutab – toitumine, tervis, meeleolu ja suhted.” Turundusjuhi andmeil on neil teemadel enam nõutud Eesti autorid, kuid olemevalt teemast on populaarsed ka välismaised autorid.

Maailma saab uuesti avastada

  1. aastast tegutseb Pärnus Enesetäiendajate selts, mille eestvedaja teatel astub iga kuu huviliste ette mõni alternatiivmeditsiini asjatundja või rahva seas populaarne teadja-inimene.  Loengule koguneb keskmiselt 30-40 inimest, aga kõige rahvarohkematel üritustel on olnud isegi pooltuhat kuulajat. Seltsi andmeil on kuulajate huvid eri linnades on hästi erinevad: Tartus eelistatakse akadeemilisi esinejaid, Pärnus pigem sensitiivsemaid. Pärnu lemmikud on Mai  Agate Väljataga, Riina Raudsik,  Kalju Paldis, Kreet Rosin, Rene Bürkland.

Tartu Arengutee klubi tegijad ei piirdu oma lektorite valikul kitsalt esoteerika või müstika valdkonnaga: akadeemilises linnas on teretulnud esinejad akadeemilisest seltskonnast –  ülikooliga seotud inimesed, arstid, psühholoogid, toitumisteadlased, pärimuse uurijaid, aga ka eri religioonide esindajad. Peaasi, et lektori isiksus oleks põnev või siis kõnetab paljusid teema, millega ta tegeleb või sõnum, mida ta edastab.

Arengutee klubis ollakse seda meelt, et eestlastel on maarahvana loodusravi ja eneseabi alati osaks talupojatarkusest. Ja eks inimesed on püüdnud oma elu mõtestada igal ajal, nõuka-ajal oli see ehk teatud teemade puhul pisut raskendatud selle tõttu, et tegu oli suletud ühiskonnaga.

Metsamoorina tuntud Irje Karjus on tegelenud tervisekoolitustega juba viimased kümme aastat ja huvi on väga suur. “Meie oma maa taimed on eestlastele väga usaldusväärsed abilised ja taimeravi on olnud läbi aegade eestlaste kõige kasutatavam raviviis. Pean aastas 100-120 loengut keskmiselt 2500 inimesele aastas. Minu lemmikteemaks on taimede energeetika ehk siis kuidas saada taimedelt isiksuspõhiselt ja mitte ainult füüsiliselt vaid ka mentaalselt,” kirjeldas Karjus.
Tal on õpilasi vanuses 18-75, keskmine kuulajaskond on 35-45aastased.

Karjuse hinnangul on eneseabi valdkond muutunud eestlaste seas järjest populaarsemaks. “Kogu maailma liigub holistilise maailmakäsitluse suunas. Teaduslikud avastused on ammu tõestanud, et lisaks kehale on olemas meil energiakehad ja nähtamatu maailm, mida on võimalik tajuda. Kõik me tahame sellest osa saada.”

Pensionieas võib hakata terapeudiks

  1. aastal tegevust alustanud Holistika Instituudi juht Marina Paula Eberth tõdeb, et keha-hinge teemad on muutunud Eestis viimase kümne aasta vältel kordades populaarsemaks ning keskusi, kus sellega tegeletakse on meie väikse Eesti kohta väga palju. Internetist pakuvad informatsiooni portaalid vikerkaaresild, teraapia ja alkeemia, raadios võidab kuulajate südameid Ingrid Peegi saade “Hallo, Kosmos”.

“Enam pole vaja oma füüsilise heaolu eest nii palju võidelda. Kui õnn pole lihtsalt turvaline peavari ja toit iga päev laual, siis asuvad inimesed otsima teid, kuidas elada veelgi õnnelikumat elu. Keha-hinge seoste käsitlused ja praktikad pakuvad inimestele võimalust oma õnne otsida ja ka leida,” lisas Eberth.

Inimeste huvi Holistika Instituudi koolituse vastu on olnud suurem, kui Eberth omal ajal alustades oodata oskas. 2007. aastal tuli avada planeeritud väikse grupi asemel kaks suurt – õppima soovis asuda korraga 36 inimest. Eriti populaarseks on kujunenud neli aastat kestva koolituse esimene aste “Holistiline treening”. Kui igal aastal on alustanud tegevust kaks-kolm uut gruppi, siis aastal 2015 avati koguni neli uut gruppi. “Meie tegevusaastate jooksul on holistilise treeningu gruppides osalenud 421 inimest,” rääkis Eberth.

Kolmandik holistilise treeningu lõpetanuist jätkab õpinguid koolituse teises astmes ning 2014. aastal said esimesed instituudi lõpetajad täiendmeditsiini ja loodusravi valdkonda kuuluva holistilise regressiooni terapeudi kvalifikatsiooni. Terapeudiväljaõppe on tänaseks läbinud 83 spetsialisti. Terapeudiõppesse ei oodatagi me väga noori inimesi, sest neil pole veel piisavalt elukogemust, et selle tööga toime tulla. “Kõige enam soovijaid ongi vanuses 30–50, sest siis on inimestel juba küllalt küpsust ja elutarkust. Piisavalt on neidki, kes esialgu jätkavad oma kutsetööd, et pensionipõlves alustada terapeudikarjääri,” nentis Eberth.

 

Kes meist poleks sensitiivne?

Pikki aastaid ainsana Eestis intuitiivteadusi populariseerinud Ingvar Luhaäär tõdeb, et huvi vaimsete asjade vastu näitab suurenemise tendentsi, ehkki mitte kaugeltki sel määral, kui vene aja lõpul, mil  kõik selline, mis varem salatud ja keelatud, avalikuks sai. 1989. aastal jätkas Tallinna Jaan Tombi nimelise kultuuripalee Orientaalklubi tegevust Intuitiivteaduste koolina.

Käsitlemist leidsid india, hiina ja tiibeti õpetused sellest, mida teadja inimene saaks teha oma siseenergiatega.

Esimestel aastatel oli õpilasi 50-80, kuid huvi oli paljudel pealiskaudne. “Eeldati, et ühel õhtul seletame ära lumeinimese mõistatuse ja teisel lahendame Atlantise saladuse. Suure inimhulga  tõttu sai tööd teha peamiselt loenguvormis ja ilma suurema individuaalse lähenemiseta,” meenutab Luhaäär.

Praeguseks on õpilaskond kahanenud keskmise kooliklassi mõõtu, kuid kes tulevad, on ka tõsiselt huvitatud oma sensitiivsete võimete arendamisest, nendib Luhaäär.

Millegipärast arvatakse, et sensitiivsus tähendav tervendamisoskusi. Luhaäär leiab, et sensitiivsete võimete arendamine tuleb kasuks mistahes elualal – võimatu oleks kujutleda muusikut, kirjanikku või kuntnikku, kellel seda pole.

Palju jahumist on selle üle, kas need võimed on arendatavad ja kui need kellelgi on, kas tal on siis veel vaja neid arendada. Luhaääre arvates on küsimus andekuse ja töö vahekorras nagu mistahes teisel alal.

Õpetajateks on olnud Gunnar Aarma, Luule Viilma, aga ka Vigala Sass. Tänastele õpilastele jagavad oma teadmisi näiteks Ilmar Soomere ja Viljo Viljasoo.

Intuitiivteaduste õpilaskond on olnud  nii vanuse kui elualade poolest väga mitmekesine, põhikooli lõpuklassi õpilastest pensionärideni. Luhaääre sõnade kohaselt on koolis paljude elualade kõrval arendanud oma sensitiivseid võimeid selles koolis meditsiinitöötajaid ja  diplomeeritud arstidki.

“Praegune huvi suurenemine vaimse eneseteostuse vastu on minu meelest tingitud sellest, et palju ilmub neil teemadel kirjandust ja tuttavaks on saanud  õpetused, mis varem polnud Euroopasse jõudnud,” pakub Luhaäär. Inimestes süveneb arusaam, et Idamail selles vallas tehtu pole võõras ja kauge asi, vaid midagi sellist, mida ka meie siin võiksime oma elus tarvitada. “Hilissügisel kohtasin india joogapealinnas Rishikeshis kaht talumeest Põhja-Soomest, kes arutlesid: “Sügisesed põllutööd on ühelpool, nüüd võib jälle joogat õppida,” lõpetab Luhaäär jutu.

 

Inimesed otsivad vastuseid

Tallinnas tegutseva Sisemise Tarkuse Kooli UNIVERSUS juhataja Kaia-Liisa Reinut tõdeb, et inimeste huvi altrnatiivravi ja vaimsete teemade vastu on tõusuteel.

Kool on tegutsenud seitse aastat ning kui esimesel aastal tuli statsionaarsesse õppesse 20 inimest, siis sel aastal juba üle 50. Kool pakub lisaks pidevale õppele ka eraldiseisvaid kursusi ning kokku on neil osalenud ligemale 1000 inimest. Statsionaarsest õppest populaarseimad on “Oma tegelike võimete avastamine” ning “Enda ja teiste tervendamine”. Eraldiseisvatest kursustest “Kristalliteraapia” ning “Kristalli-Reiki” kursused, aga ka internetikursus “Teadliku Loomise Protsess”.

Koolis tehtud küsitluste põhjal on kõige populaarsemad lektorid käbi aastate Arvo Soomets, Kaia-Liisa Reinut, Mai-Agate Väljataga, Janno Seeder ja Sirje Kalve ning nende peetud loengud ning praktikad.

“Statsionaarsesse õppesse tullakse otsima vastuseid oma isikliku elu puudutavatele küsimustele ning iseennast ja oma võimeid tundma õppima. Enamus otsivad ka vastust küsimusele, mis on minu elu ülesanne, miks ma olen tulnud siia maailma ning miks ma kogen just sellist elu nagu see parasjagu on,” kirjeldas Reinut.

Tema hinnangul on väga tore on jälgida inimesi, kes algul õppima tulles on arglikud ning omadega puntras ning kursuse lõppedes särasilmsed, enesest teadlikud ning õnnelikud. Kõige noorem on olnud kaheksa-aastane, kõige vanem 84.

Suurem osa huvilistest on naised, kuid lisandunud on järjest enam mehigi. Viimasel ajal on nende noorte inimeste arv hüppeliselt kasvanud, kes tulevad otse gümnaasiumist, kuna nad ei tea veel, mida oma eluga peale hakata ja tulevad ennast ja oma võimeid avastama, et selle teadmise baasilt edasi otsustada, kuhu suuna liikuda.

Reinut tõdeb, et töötab lisaks õpetaja ja lektori ametile ka tervendajana ning näeb oma klientide pealt, kuidas järjest enam kasvab nende inimeste arv, kes otsivad lahendusi just depressiooni, ärevushäirete, sotsiaalfoobiate, soorituspinge jne tõttu. Lisaks füüsilisetele probleemidele on aktuaalsed ka erinevad suhteprobleemid ning sõltuvustest vabanemine: siin otsivad lahendusi pigem sõltlaste pereliikmed, kuidas oma lähedast aidata. “Kõik see näitab ära mis meie ühiskonnas parasjagu toimub ning kuidas see kõiki meid mõjutab,” tõdes Reinut.